sündmused
Aasta tekstiilipreemiad 2016
Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustab 2016. aasta parimaid
10. märtsil 2017 kogunes Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) kokkukutsutud žürii (Aasta Tekstiilikunstnik 2015 Erika Pedak; Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2015 Triinu Pungits; disainibüroo „Laika, Belka, Strelka“ sisearhitekt Krista Lepland; Eesti Kunstnike Liidu asepresident, Hobusepea ja Draakoni galerii galerist Elin Kard; Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor, disainikogu kuraator Kai Lobjakas; kunstiteadlane ja kriitik Karin Paulus; tekstiilikunstnik Signe Kivi), et tunnustada tekstiilikunstnike 2016. aasta loomingut. Tunnustuse pälvinud autorite loomingu näitus avatakse reedel, 17.03 kell 17.00 galeriis Kunstiaken (Vene tn 20, Tallinn), näitus jääb avatuks 31. märtsini
Aasta Tekstiilikunstniku tunnustusele esitas ETeKL-i juhatus seitse nominenti: Ehalill Halliste, Merike Männi, Aune Taamal, Reet Talimaa, Kaire Tali, Lylian Meister ja Aet Ollisaar.
Aasta Tekstiilikunstnik 2016 on Kaire Tali.
Kaire Tali pälvis tunnustuse isikunäituse „Retriit“ põhjal, mis sündis kaheaastase loomingulise puhkuse kokkuvõttena. Autor ütleb näituse kaastekstis: "Kui kaks aastat tagasi Katariina Gildi tekstiilistuudio oravarattast välja astusin, sain tunda kui väga ma muutust vajasin. Sõna retriit on minu jaoks omandanud hulgaliselt tähendusi. Tagasi tõmbumine intensiivsest suhtlemisest ja igapäevasest efektiivsetest toimetamistest lülitas mu välja argimürast ja andis hinges ruumi millelegi suuremale. Rahulik aeg iseendaga on mind tasakaalustanud."
Näitus „Retriit“ oli eksponeeritud Vana-Võromaa Kultuurikojas, Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ning Riia Eesti Majas. Lisaks loomingule on Kaire Tali pühendunud näituste korraldaja.
Kaire Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ( EKA ) 1983. a tekstiili erialal, töötanud vabrikus "Tekstiil" ja tiraažikunstnikuna moefirmas "Hame" ning kavandanud tooteid ARS-i tekstiiliateljeele: on olnud ajakirjade Käsitööalbum ja Sirje koostaja ja toimatajana. Alates 1995 a. vabakutseline kunstnik ja tarbekunstnike ühenduse Katariina Gild asutaja ja aktiivne liige. Kaire Tali esineb näitustel aastast 1979, on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu juhatuse esinaine ning Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Disainerite Liidu asutajaliige. Ta kuulub erinevate põlvkondade kunstnikke ühendavasse vaibakunstnike rühmitusse "Vaba tahe". Äramärkimist leidis Lylian Meister, kelle Arhitektuuri - ja Disainigaleriis toimunud isiknäitus "Jaam" pälvis tähelepanu tervikliku lahenduse poolest. Samuti tõstis zürii esile Aune Taamali mitmekülgset loomingut ja esinemist erinevatel näitustel.
Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2016 on Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak.
HOP galeriis toimunud näitus LIVE STREAMS on esimene osa seeriast, milles Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak käsitlevad looduses ilmnevaid protsesse. Näitusel eksponeeritud ligi kümne meetri pikkune käsitsi valmistatud kangas on kootud telgedel, lõng aga toonitud Jaapanist pärit kastmistehnikaga. Kangas esitles vaatajale looduse mastaapsust väikses ruumis, muutused teoses kajastasid ilmastikutingimusi reaalajas vastavalt Tallinna lahel tõusva ja vaibuva tuule tugevusele ning laine kõrgusele.
Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak on koostööna tekstiile arendanud alates 2013 aastast, eksperimenteerides kaasaaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega, Live Streams oli autorite esimene ühisnäitus.
Äramärkimist leidis Hertta Võido disainilooming. Hertta Võido on 2014. aastal lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna ning elab ja töötab Norras ja Tallinnas, olles kudumisettevõtte Graveniid disainer. 2016. aastal asutas ta omanimelise rõivabrändi HERTTA ning osales oma kollektsioonidega Londoni ja Oxfordi moenädalal.
Elutöö preemia pälvis Milvi Thalheim.
Milvi Thalheim lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (EKA) tekstiili eriala 1977. aastal. Seejärel on ta töötanud Tartu Kunstikombinaadi ARS tekstiiliateljee kunstilise juhina ning ettevõtete „Kodu“ ja EKAR TRÜKK kunstnikuna. Alates 2006. aastast on Milvi Thalheim olnud tegev vabakutselise kunstnikuna, osaledes oma autoriloominguga paljudel ühisnäitustel.
Milvi Thalheim on korraldanud mitmeid isikunäitusi, neist viimane autori 70. juubelile pühendatud näitus „Tekstiilifantaasiad“ toimus 2016. aasta suvel Viinistus. Milvi Thalheim on eelkõige tuntud autorikangaste loojana, kelle söövitustrükis kangad tõid uue suuna Eesti kangadisaini.
Milvi Thalheim on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu, Eesti Kunstnike liidu ja ON-grupi liige, ning on olnud valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks 2006.
Aasta Tekstiilitegu 2016 on Eesti Rahva Muuseumi konverentsi- ja kinosaali lavafoon „Käbid ja kännud“, mille kavandi autorid on Eve Kask ja Anna Kaarma. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone kunstikonkursi võidutööna valminud lavatekstiilil on visualiseeritud kümme Eestis enamlevinud puunimelist perekonnanime, teose vormistamine tekstina viitab eesti keele olulisusele eestlase identiteedis.
Žakaartehnikas kangas on kootud Leedus vabrikus Audejas, tööfailid valmistas tekstiilikunstnik Monika Žaltauskaitę-Grašienę.
ETeKL-i preemiate väljaandmist ja näitust toetavad: galerii Kunstiaken, kirjastus Varrak, Softrend.
Aasta Tekstiilipreemiad 2015
Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustab 2015. aasta parimaid.
9. märtsil 2016 kogunes loomevaldkonna esindajatest koosnev žürii, et tunnustada tekstiilikunstnike 2015. aasta erialast tegevust.
Źürii koosseisu kuulusid Aasta Tekstiilikunstnik 2014 Krista Leesi, sisearhitekt Terje Luure, Eesti Kunstnike Liidu asepresident ning Hobusepea ja Draakoni galerii galerist Elin Kard, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas, kunstiteadlane Vappu Thurlow, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine Sigrid Huik ja pressi esindas Moodne kodu peatoimetaja Irmeli Karja Ekspress Meediast. Tekstiilikunstnike tegevust tunnustati neljas kategoorias – Aasta Tekstiilikunstnik, Aasta Noor Tekstiilikunstnik, elutöö preemia ja Aasta Tegu. Tunnustuse pälvinud autorite loomingu näitus avatakse kolmapäeval, 16.03 kell 17.00 galeriis Kunstiaken (Vene tn 20, Tallinn).
Aasta Tekstiilikunstnikuks 2015 valiti Erika Pedak
Erika Pedak on olnud 2015. aastal loominguliselt aktiivne ja osalenud edukalt kahel kunstihanke konkursil. Eesti Välisministeeriumi korraldatud kunstiteose tellimise konkursil EV Suursaatkonda Pekingis saavutas Erika Pedak konkursivõidu tööga „Head sõnumid“. Võidutöö eeliseks oli žürii sõnul vaoshoitus, kuid samas kaasaegne lähenemine ning sobivus saatkonna üldkujundusega. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone konverentsi- ja kinosaali lavafooni tekstiili kujunduse ja teostaja leidmiseks korraldatud konkursil saavutas Erika Pedaku ja Maarja Roosi võistlustöö „Sõna“ teise koha.
Samuti oli Erika Pedak 2015. aastal Saaremaal toimunud näituste sarja „Kunstnikud kogukonnas“ kuraator ja osaleja.
Erika Pedak on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1985. aastal tekstiili erialal ning kaitsnud magistrikraadi Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal aastal 2007. Erika Pedak on töötanud Tartu kustitoodete kombinaadis ARS kunstnikuna, Tartu Kunstikooli õppedirektorina ning Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprorektori ja rektori kohusetäitjana. Lisaks sellele on ta olnud nii EKA, TÜ VKA kui ka TKK tekstiiliajaloo õppejõud. Käesoleval ajal juhib Erika Pedak MTÜd „Elaan“. Erika Pedak on pälvinud tunnustuse Aasta Tekstiilikunstnik 1997.
Elutöö preemia pälvis Peeter Kuutma
Peeter Kuutma on tekstiilikunstile pühendunud juba ligi viiskümmend aastat. 2015. aastal toimus ETDMi klassikute sarjas näitus „Klassikud. Peeter Kuutma“.
Peeter Kuutma pikk loomeperiood hõlmab trükikangaste kavandamist, vaibakunsti, interjöörilahendusi, näituste korraldamist ja õpetamist. Peeter Kuutma loomingut iseloomustab geomeetriline käsitluslaad, tema abstraktsed vaibad on dekoratiivsed ja kindla sõnumiga. Peeter Kuutma kavandite põhjal on valminud mitmeid olulisi avaliku ruumi tekstiile, näitena võib tuua vaibad Toompea lossis ja Riigikogu hoones, Eesti Sisekaitseakadeemias, Korporatsioon Rotaalia hoonetes Tallinnas ja Tartus. Arvukalt Peeter Kuutma töid kuulub ETDMi kogusse. Peeter Kuutma on pälvinud tunnustuse Aasta Tekstiilikunstnik 2005 ja Aasta Tekstiilitegu 2011.
Peeter Kuutma lõpetas 1966. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiili eriala. Sellest ajast alates osaleb ta järjepidevalt näitustel, olles ise ka mitmete näituste organiseerija. Ligi 20 aastat korraldas Peeter Kuutma näitusetegevust Estonia Teatri Talveaias ning on Eesti vaibakunstnikke ühendava rühmituse „Vaba tahe“ eestvedaja ja näituste organiseerija.
1967-1987 töötas Peeter Kuutma tekstiilivabrikus Punane Koit, kavandades samaaegselt tekstiile kunstitoodete kombinaadile ARS. Aastatel 1987-1994 oli Peeter Kuutma Kultuuriministeeriumi kujutava kunsti osakonna peaekspert, alates 1994. aastast töötab Tallinna Kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni õpetajana.
Aasta Nooreks Tekstiilikunstnikuks 2015 valiti Triinu Pungits
Triinu Pungits on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja tegutsenud seejärel üle kümne aasta vabakutselise tekstiili- ja moekunstnikuna, kogudes tuntust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Triinu Pungitsa loomingut iseloomustab värvi- ja vormiküllus ning lavastuslikkus, tööde juurde kuuluvad sageli muinasjutulise taustaga lood. Olles jõudnud oma kaubamärgi – PUNGITS – loomiseni, rakendab Triinu Pungits oma kogemust nii rõivaste kui tekstiilide disainis ning on kavandanud kostüüme mitmetele lavastustele. Moekollektsioonide jaoks loodud kangaste näiteid võib leida autoritehnikas vormitud kolmemõõtmelistest pindadest kangamustriteni, tekstiilide kujundamine on andnud ainest interjööridisainile ja aksessuaaride loomisele. 2015. aastal osales Triinu Pungits Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitustel Tallinnas ja Võrus ning toimus ühisnäitus „Triinu ja Hapnik“ koos Rivo Hapnikuga.
Aasta Tekstiilitegu 2015 on raamat „Eesti tekstiilikunst 1915-2015“
Eesti Tekstiilikunstnike Liit andis 2015. aastal välja raamatu, mis tähistab saja aasta möödumist professionaalse tekstiilikunsti sünnist Eestis. Nii mahukat terviklikku ülevaadet Eesti tekstiilikunsti arenguloost pole seni ilmunud – väljaanne sisaldab teoreetilisi käsitlusi ning tutvustab kunstnike loomingut. Perioodi 1915–1940 analüüsib Erika Pedak artiklis „Eesti professionaalse tekstiilikunsti sünd ja kujunemine 1940. aastani“, Inge Tederi artikkel kannab pealkirja „Eesti tekstiilikunst 1940–1990“, Maasike Maasiku artikkel „Muutuste aeg“ käsitleb aastaid 1990–2009 ja Kai Lobjaka artikkel „Palju uut ja palju vana. Eesti tekstiil 2009-2014“ analüüsib viimaste aastate trende Eesti tekstiilikunsti- ja disainimaastikul. Raamat annab süstematiseeritud ülevaate 108 autori loomingust, sisaldades nii eesti kui ka inglise keeles andmeid hariduse omandamise, olulisemate näituste ja tunnustuste ning bibliograafia ja publikatsioonide kohta. Autorite loominguülevaateid täiendab pildimaterjal, väljaande on kujundanud Kadi Pajupuu. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, galerii Kunstiaken ja eraisikud.
Aasta Tekstiilikunstniku ja Aasta Noore Tekstiilikunstniku preemia ning tunnustus Aasta Tekstiilitegu on erialane tunnustus, mis antakse välja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) eestvõttel kord aastas. Preemiate väljaandmist korraldab ETeKLi juhatus. Aasta Tekstiilikunstniku preemiale saavad kandideerida ETeKLi liikmed. Aasta Noore Tekstiilikunstniku preemiale saavad kandideerida kuni 35-aastased tekstiilikunstnikud või -disainerid ning kandideerimiseks ei pea olema ETeKLi liige. Noore tekstiilikunstniku preemiale saavad kandideerida ka üliõpilased. Eesti Tekstiilikunstnike Liit on Aasta Tekstiilikunstniku preemiat välja andnud alates 1996. aastast.
Näitus tunnustuse pälvinud autorite töödest jääb avatuks kuni 30. märtsini 2016.
Diainiöö 2015
17.-20.septembril toimub Tallinnas Disainiöö festival.
Kunstiaken osaleb sellel üritusel satelliitprojektiga esmakordselt.
Juba esmaspäeval 14. septembril avame näituse "Lainemurdja".
Tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu eksponeerib Kunstiaknal
tekstiile, mis kootud tema 2015. aasta leiutisega Sammuv Suga (Stepping
Reed). Töövahend võimaldab käsitelgedel kududa koelõnga erineva
amplituudi ja sagedusega lainetesse.18.septembril kell 19.00 toimub kohtumine Kadi Pajupuuga- ikka Kunstiakna galeriis.
#kadi pajupuu
Aasta Tekstiilikunstnik 2014
Aasta Tekstiilikunstnik 2014, Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2014 ja Aasta Tekstiilitegu 2014 auhindade üleandmine 25.03 2015 Kunstiakna galeriis.
Aasta Tekstiilikunstnikuks 2014 valiti tekstiilikunstnik ja -disainer Krista Leesi.
Aprillis 2014 esitles Krista Leesi Tallinnas Prantsuse Instituudis Pariisi Cité Internationale des Arts loomemajas kolmekuulise resideerumise ajel valminud töid. Prantsusekeelne sõna souvenir, mis tähendab nii mälestust kui ka suveniiri ehk meenet, ajendas autorit vormistama oma mälestused kasutatavateks tekstiilseteks meeneteks. Hop galeriis 19.09. – 07.10. 2014 toimunud näitus “Tallinn toile” oli eksperiment, mis lähtus prantsuse ajaloolise kangatrükistiili toile de jouy mängureeglitest. „Tallinn toile“ üritab olla võimalikult tänases päevas näidates linna oma mitmekesises reaalsuses, kus tähelepanelik vaataja võib märgata vihjeid linnaelu sotsiaalsetele probleemidele ja aktuaalsetele teemadele. Žürii tõstis esile selgele leidlikule ideele allutatud kangaseeriat, puhast vormikeelt ja mitmetähenduslikku kujundikäsitlust.
Krista Leesi kaitses aastal 1993 magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias, alates 2005 töötab samas dotsendina. Krista Leesi on esinenud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal alates 1992. aastast ning on tuntud tabava kujundi- ja sõnakasutuse poolest, tema looming on alati peegeldus ühiskonnas toimuvale. Autor on tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Ta on võitnud mitmeteid erialaseid konkursse ning teda on tunnustatud erinevate preemiatega, varasemalt on Krista Leesi valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks 2001.
Aasta Nooreks Tekstiilikunstnikuks 2014 valiti Eva Mustonen
Noore Tekstiilikunstniku tunnustuse 2014. aasta loomingu eest tõi Eva Mustonenile mais Tartu Kunstimajas toimunud isikunäitus Argipoeesia. Näituse kaastekstis esitab autor küsimuse: kas tegemist on oodiga kasututele esemetele või kasutute esemete valmistamisega? Ja vastab samas ise: „Ood on see mõlemal juhul, sest midagi on esitatud justkui tähelepanu nõudvana. Ood juba seetõttu, et igasugune argise ja juhusliku taasloomine on romantiline ettevõtmine. Nagu päeviku pidamine: mitte midagi polegi juhtunud, aga kirjutatuna muutub just ebaoluline ilmekaks.“
Eva Mustoneni tööd valmivad argistes tehnikates ja tuttavates materjalides, kuid tegemise käigus esemete algne funktsioon kaob. „Nende esemelisus on metafoor argipäevale, kust nad pärit on või kuhu nad justkui kuuluvad. Mingid settinud tunded või juhuslik mõte on leidnud väljundi nende tuttavlikus vormis. Kuidagi teisiti olekski raske päevast päeva venivaid meeleolusid või ähmaseid äratundmishetki esitada.“ (Näituse Argipoeesia kaastekst)
Eva Mustonen on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili erialal aastatel 2006 - 2010. 2010 – 2012 jätkas ta õpinguid Göteborgi Ülikoolis (HDK), kus kaitses magistrikraadi tekstiilikunsti erialal. Alates 2013. aastast õpib Eva Mustonen Tartu Ülikoolis semiootikat.
Autor on viimastel aastatel osalenud mitmetel grupinäitustel Eestis ja välismaal: Pussy Envy (Hobusepea galerii, Tallinn, 2015); , 2015); SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015 (Tallinna Kunstihoone); Luunja protsess (galerii Noorus, Tartu, 2014); Ebaselged kehad(Y-galerii, Tartu, 2013); Maxa dagar (HDK, Göteborg, Rootsi, 2012); For a Body (Paveikslu galerija, Kaunas, Leedu 2011).
Aasta Tekstiilitegu 2014 on näitus „Eesti Disain. Tööstustekstiil“ (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, 06.09-09.11.2014). Näituse eesmärgiks oli tõsta esile seni vähekäsitletud tahk Eesti tekstiilitööstuses – näidata ettevõttes valdavalt anonüümsena töötanud kunstnike rolli ja tööd ning sellega seotud võimalusi ja protsesse, mis seda maastikku mõjutasid. Näitus on osa Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi laiemast plaanist kaardistada ja tutvustada Eesti disainiga seotud nähtusi ja väljundeid
Näituse meeskond: koostajad Kai Lobjakas, Mare Kelpman, kaastööd tegi Helen Adamson, kujundus 3+1 Arhitektid, graafiline kujundus Tuuli Aule, näituse tehnikud Toomas Übner, Raivo Randlepp.
Aasta tekstiilitegu on tunnustus, mis antakse eelmisel kalendriaastal tekstiilikunsti või –disaini valdkonnas olulist ühiskondlik-kultuurilist mõju omanud teo või tegevuse eest, tunnustus hõlmab ka haridusalast, publitseerivat ja muud eriala arengut toetavat tegevust. Tunnustusele Aasta tekstiilitegu võivad esitada kandidaate kõik ETeKLi liikmed, tunnustuse saaja ei pea olema ETeKLi liige. Et tunnustuse Aasta Tekstiilitegu 2014 esitatud projektide hulgas oli ka ETDMi näitus, siis sellel hääletusel muuseumi esindajad ei osalenud. Projekti esitajaks nominentide hulka oli Eesti Tekstiilikunstnike Liit.
Aasta tekstiilikunstniku ja Aasta noore tekstiilikunstniku preemia ning tunnustus Aasta tekstiilitegu on erialane tunnustus, mis antakse välja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) eestvõttel kord aastas. Preemiate väljaandmist korraldab ETeKLi juhatus. Aasta tekstiilikunstniku preemiale saavad kandideerida ETeKLi liikmed. Aasta noore tekstiilikunstniku preemiale saavad kandideerida kuni 35-aastased tekstiilikunstnikud või –disainerid ning kandideerimiseks ei pea olema ETeKLi liige. Noore tekstiilikunstniku preemiale saavad kandideerida ka üliõpilased, kuid mitte juhendatud õppetöödega vaid iseseisva loominguga. Eesti Tekstiilikunstnike Liit on Aasta Tekstiilikunstniku preemiat välja andnud alates 1996. aastast.
Aasta Tekstiilikunstnik 2013
19.- 31.märts 2014 toimus meie galeriis näitus
AASTA TEKSTIILIKUNSTNIK 2013
Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustab 2013 aasta parimaid.
18. märtsil 2014 tunnustatakse Tallinnas tarbekunstigaleriis Kunstiaken parimat tekstiilikunstnikku ja parimat noort tekstiilikunstnikku. Lisaks antakse sel aastal välja elutööpreemia ning tunnustatakse Tekstiilitegu 2013. Preemiasaajate looming on galeriis vaadata kuni 31. märtsini.
Aasta Tekstiilikunstnikuks 2013 valiti Kadi Pajupuu.
Tunnustuse tõi autori mitmekülgne tegevus tekstiilikunsti valdkonnas - Kadi Pajupuu on sel aastal olnud väga aktiivne nii kunstnikuna kui leiutajana.
Uudisloomingu võtab kokku näitus "Mõterjal", mis toimus Pärnu muuseumis 27.9.-17.11.2013. Näituse pealkiri mõterjal väljendab materjalis muutuvat ja materjalist tuge saavat mõtet. Näitus valmis koostöös graafik Marilyn Piirsaluga, mitmed näitusetööd on autorite ühislooming. Tähelepanuväärne on Kadi Pajupuu ulatuslik seeria Naisest ja Hundist, mille viis gobelääni valmisid Marilyn Piirsalu graafiliste lehtede põhjal.
Kadi Pajupuu on teinud märkimisväärset tööd ka kangastelgede uuendamisel. Sel aastal tegeles ta reguleeritavate piivahedega kangasoa edasiarendamisega, mille tulemusena valminud liugsuga võimaldab kangakudumise käigus muuta koos lõimetihedusega ka kanga laiust soas.
Kadi Pajupuu on pälvinud viimastel aastatel mitmeid tunnustusi: Hõbemedal näituselt KIWIE 2010, (Korea International Women Inventions Exposition); Eesti TekstiilikunstnikeLliidu preemia Aasta Tegu 2009 reguleeritavate piivahedega soa eest; kujunduspreemia konkursil 2009 aasta 25 kaunimat raamatut ja 5 kaunimat lasteraamatut; EUWIIN (European Union Women Inventors and Innovators Network) eripreemia 2009; Innovatsiooniaasta preemia 2009; Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 2007.
Kadi Pajupuu on osalenud näitustel nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning korraldanud mitmeid isikunäitusi. Oma erialaseid kogemusi jagab Kadi Pajupuu tudengitele Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna dotsendina ning on hinnatud koolitaja ka käsitöölistele ja ettevõtjatele suunatud projektides.
Lisainfo autori kohta: http://issuu.com/kadipuu/docs/kadi_pajupuu_2013
Aasta Nooreks Tekstiilikunstnikuks 2013 valiti Eva Jakovits.
Eva Jakovits on toonud vaataja ette karakteersed nõelutud figuurid, mis on ühtaegu realistlikud ja ulmelised. Autor on ise öelnud oma tööde kohta nii: "Pitsil on ainulaadne omadus üheaegselt varjata ja tuua nähtavale seda, mida ta katab. Inimese identiteeti näen ma ornamendina, mis ühteaegu varjab ja ilustab inimest". Nõelumine on tehnika, mida tavaliselt kasutatakse katkiläinud tekstiilipinna taastamiseks. Eva Jakovits nõelub oma figuurid õhku, võlub olematust parandades nähtavale haprad inimkehad. "Mu nõelutud figuurid on katsed tabada haavatavat ja avali olekut, kus kõik traagelniidid on nähtaval. Tegelikult koosnebki kogu elu- ja identiteedikoetis sellistest rohkem või vähem ajutistest pistetest," ütleb autor. Eva Jakovitsi esimene isikunäitusel "Niit, nõel ja õhupall" toimus Tartus, Tampere maja galeriis 7.11.-1.12.2013.
Eva Jakovits (sünd. 1984) on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Ta on omandanud magistrikraadi Stockholmi kunstiakadeemias (Konstfack, University College of Arts, Crafts and Design, Textile in Expanded Field) ning bakalaureuse kraadi Tartu Ülikooli semiootika ja kulturoloogia erialal. Ta on oma loominguga osalenud ühisnäitustel Eestis, Soomes, Rootsis ja Lätis. Eva Jakovits on Tartu Kõrgema Kunstikooli kaasaegse tekstiilikunsti lektor. Lisainfo autori kohta: http://evajakovits.com/
Aasta Tekstiilitegu 2013 on Ehalill Halliste liturgilised gobeläänid Sanctus Hageri kirikule, mille esmaesitlus oli 19. mail 2013. Samuti tunnustab zürii Ehalill Hallistet näituste "Läte" (9.11.-15.10 Tallinnas Vabaduse galeriis) ja "Tanu all" ( 15.11.2013- 2.1.2014 Hopneri majas Tallinnas) eest. Näitusel "Tanu all" esitles kunstnik etnograafiliste portreegobeläänide seeriat.
Sel aastal otsustati anda välja ka elutööpreemia, preemia pälvis Anu Raud. Anu Raual oli sel aastal neli suurt näitust:"Eesti Asi" Kondase keskuses Viljandis 9.1-9.2.2013, "Eesti Asi" Tallinna Kunstihoones 21.2-24.3.2013, "Õnnetähe poole" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 18.4-4.6.2013 ning "Vaibavõru"
Võrumaa Muuseumis 11.12.2013-26.1.2014. Näitused andsid ulatusliku ülevaate Anu Raua loomingust ja tegevusest rahvakunsti tutvustaja ja interpreteerijana.
Žüriisse kuulusid graafik Anu Kalm (graafik, Eesti Kunstnike Liidu esindaja), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor) ja Helen Adamson (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi peavarahoidja), Terje Luure (sisearhitekt), Tiina Kolk (ajakirjanik, Postimees), Katrin Pere (Aasta Tekstiilikunstnik 2012) ja Sigrid Huik (tekstiilikunstnik, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine).
Aasta Tekstiilikunstniku preemiat antakse välja alates 1996. aastast.
Näituse avamine ja preemiate üleandmine toimub galeriis Kunstiaken teisipäeval, 18.märtsil kell 17.
Tekstiilikunstnike Liit tänab toetuse eest: AS Viru Keskus, Kangadžungel, galerii Kunstiaken .
Galerii Kunstiaken asub Tallinnas, Vene tänav 20.
Põlvkondlik rühmanäitus „WELCOME 1964“ Eesti AjaloomuuseumiI Maarjamäe lossis
Pealkirjas esinev number 1964 märgib näitusel osalevate autorite kuulumist põlvkonda, kes jõuab 2014. aastal oma esimese juubelini. Tegemist on põlvkonnaga, kes on kogenud ühiskonnas toimunuid suuri murranguid. Kes on valmistunud eluks, mida nad pole saanud elada. Kes on pidanud hakkama elama elu, milleks neid pole ette valmistatud. Elamine ise ongi üks suur kunst.Näitusel üles astuv rühmitus väljendab oma loomingus inimlike väärtuste otsimist, mis on läbi põimunud ümbritsevate oludega. Inspiratsiooni näituseks on andnud reaalne elu selles esinevate sündmustega, mida väljamõeldud maailmas ei juhtu. Näitusel esitatud töödes kajastub ajalugu.
Tänapäeval on loomingulisel erialal tegutsejal raske end üheselt kunstnikuna defineerida. Selle asemel, et rahulikult loominguga tegeleda, on diplomeeritud kunstnikest saanud juhatajad, vastutavad spetsialistid, esimehed, oskustöölised, ettevõtjad, komisjoni liikmed, õppejõud jne. Kunsti ja loomingu jaoks tuleb aega leida muude tegevuste kõrvalt. Tekkinud olukord on kindlasti mõjutanud loodava kunsti hulka ent loodetavasti mitte selle mõjusust. Samasugust nihkumist vastassuunas, kus ärimees või poliitik teostab end kunsti, muusika või kirjanduse kaudu äriajamise ja poliitika kõrvalt, märgatakse ühiskonnas enam. See on tegu, mis ületab uudisekünnise, samal ajal kui kunstniku esinemine kunstinäitusel ei pruugi seda saavutada. Seepärast tundub antud näitusel nn koosseisuliste kunstnike hulka sattunud poliitik tänasel päeval juba üsna vajaliku liialdusena.
Näitusel "Welcome 1964" esinevad metallikunstnik Tõnu Arrak, tekstiilikunstnik Sigrid Huik, nahakunstnik Pille Kivihall, keraamikud Eero Kotli ja Kersti Laanmaa, kunstnik- ruumikujundaja Terje Luure, graafik Tiit Rammul ja tarbetu kunstnik Indrek Tarand.
Näitus on avatud 4. jaanuar - 2. veebruar 2014
Kunstiakna sünnipäev 18.10.2012
Kunstiaken tähistas tegutsemise teist aastapäeva 18.10. Vanal ajal pühitseti sel ajal kõigi kunstnike kaitsja Püha Luuka päeva.
Meie tänasime tublisid kunstnikke ja häid kundesid.